Webcam
Eesti keelesIn englishSuomeksiПо-русски
Otsing
07.11.2013 00:00:00
Talv tuleb Detsembris
05.11.2013 00:00:00
Lumeseiklused Otepääl
01.11.2013 00:00:00
Telli lumetakso Safarihotellist Murakas
01.11.2013 00:00:00
Trummijämm!

Seiklusturism Eestis

SEIKLUSTURISM EESTIS
 

Paap Kõlar, seiklusettevõtja

 

27. Aprill, 2000

 

SISSEJUHATUS

Mida tähendab turism tänapäeval Eesti sarnasele väikeriigile ja selle majandusele ning miks selle kasvava valdkonna

meeletut majanduspotentsiaali veel ikka ei suudeta realiseerida?

Kas ei osata, ei taheta või ei mõisteta selle vajadust?

Näib, et kas puudub pädev instants, kes riigi huvidest lähtudes selle teemaga tegeleks (näit. Turismiministeerium)

või on kogu olemasolev süsteem koos vastava kaadriga ajale jalgu jäänud.

 

 

TURISMIMAJANDUS

Turism on kõige kasulikum ja kiiremini tulu toov majandustegevus, mille kõige perspektiivikam osa riigi majanduse seisukohast on sissetulev turism.

Turismimajanduses liiguvad rahad reisisihiga samasuunaliselt.

1.Väljaminev turism viib raha riigist välja, mis on väliskaubandus bilansile negatiivne.

2.Siseturism elavdab küll kohalikku majandust ja ettevõtluskeskkonda, kuid pööritab tegelikult sama raha riigisiseselt ning välisraha juurdevoolu ei toimu.

3.Sissetulev turism toob raha sisse piiri tagant – see on riigi majandusele kõige olulisem ja perspektiivikam sektor, seetõttu vääribki suuremat tähelepanu.

 

SISSETULEV TURISM
Sissetulev turism – see on teenuste eksport, see on parim eksport ja kõige tulusam eksport.

1.Tagab stabiilselt kasvava välisvaluuta laekumise, tasakaalustab väliskaubanduse bilanssi

2.Tagab tööhõive tänu tööjõumahukusele

3.Tagab maksutulu laekumise riigieelarvesse

4.Loob tingimused ettevõtluse arenguks ja lahendab olulisi regionaalse arengu probleeme

5.Sissetuleva turismi kasv on stabiilse majanduskasvu mootoriks

6.Loob atraktiivseid tingimusi investeeringuteks (näit. tõuseb maa väärtus)

Olulisemaks ongi siin asjaolu, et sissetulev turism tagab kindla ja kasvava välisraha juurdevoolu, mis on sõltumatu hilisematest välismõjudest. Kapital ei tule sisse laenudena, välisosalustena, investeeringutena, millele on vaja hiljem ettearvamatut lõivu maksta, omand ei lähe piiri taha, kõik jääb kohale ja areneb, ka kõige väiksema kapitali saab teenima panna ja sissetulevat kapitali on võimalik kohe rakendada edasiseks arenduseks.

 

SEIKLUSTURISM
Miks see kõik on nii oluline kui teemaks on seiklusturism?

Sest maailmas kasvab nõudlus aktiivsete puhkusevormide järele, passiivsed vormid langevad – järelikult on vaja nende trendidega arvestada ja nendega tegeleda.

Seiklusreisimine on kõige olulisem osa tänapäeva turismis, sest see on turismi kõige kiiremini kasvav haru, mis annab põhjuse reisimiseks, kulutamiseks, toob kohale maksujõulise kontingendi, toidab transpordi-, majutus-, toitlustussektorit ja kaudselt ka kõiki muid eluvaldkondi.

Sissetuleva turismi kasvu määrabki suures osas seiklusturismi olemasolu, selle tase, tingimused, valikud jne.

Seiklusturism ergutab sissetulevat turismi, see omakorda toidab majandust, edukas majandus aga, nagu teada, on riigi arengu ja heaolu tagatis.

Tänapäeval tahab seikleja tuuri bussis istumise asemel ise maailma avastada, ise endale programmi koostada ja olla maailmavallutaja.

Enam ei reisita ilma mõjuva põhjuse ja kindla eesmärgita. Planeeritakse rohkem, kulutatakse rohkem ja rohkem tahetakse ka saada. Reisijate kulutused kasvavad tänapäeval kiiremini kui reisijate arv.

See on kasulik suundumus ja kinnitab, et klient on valmis kohapeal üha suuremaid kulutusi tegema ja üha rohkem raha maha jätma.

Seiklusreisid töökoha lisasoodustusena (French benefits – preemia) on ka Eestis juba väga levinud stimulaator.

 

Lähtudes sellest, et üha enam määravaks muutub reisi siht ja eesmärk, milleks on valdavalt mingi elamus, seiklus või kogemus, selgub, et seiklusturism ongi kogu turismimajanduse peamine mootor ja argument. Ning kuigi see paljudele ei meeldi, on transport, majutus ja toitlustus küll väga olulised, kuid siiski vaid abiteenused, mida tarbitakse oma eesmärgi teostamisel, seega toidab seiklusturism tegelikult kõiki muid turismisektoreid.

Siin ongi põhjus, miks seiklusturismile tuleks põhitähelepanu pöörata.

Kui on piisav põhjus reisimiseks, siis kõik muu laabub ladusalt ja hästi elavad ka kõik kõrvalteenuste pakkujad. Kui puudub elamus ja seiklus, puudub ka motivatsioon reisimiseks ja kulutamiseks ja  külastatavus langeb koos kõige kaasnevaga. On küll üksikuid erandlikke näiteid maailmast, kus reisisihiks on ka hotell või toitlustusasutus (Moulin Rouge), aga see on pigem suur erand kui reegel. Vaevalt, et keegi reisib Moskvasse selleks, et einestada McDonaldsis või Kärdlasse selleks, et ööbida hotellis Padu. Eesmärk on kindlasti mingi muu ja see muu on alati seotud jällegi seikluse või elamusega, näiteks Padu on jahimeeste lemmikpaik.

 

Seiklusturismi mõiste seostub järgmiste oluliste elementidega, mis muudavadki selle valdkonna kõige atraktiivsemaks ja määravamaks tarbija otsustustes ja viitavad põhjustele, miks see sektor nii perspektiivikas on:

Mingi uudne, harjumatu, ettearvamatu seiklus või kogemus millega kaasneb:

1. Aktiivne sekkumine, ise osalemine, kaasa löömine ja sellest tulenevalt lõppresultaadi mõjutamine

2. Vastavate teadmiste omandamine, ettevalmistus või koolitus (näiteks sukeldumine)

3. Äärmuslike looduslike tingimuste maksimaalne rakendamine keskkonda kahjustamata (ka looduse kapriisid, stiihhiad)

4. Sageli lisandub veel riskifaktor, oma võimete õige hindamine, eneseteostus ja adrenaliin, mis toob endaga korraldajale kaasa ka riskide käsitluse (risk management) vajaduse. See ei pea olema äärmuslik Survival Game elu ja surma peale. Tänapäeval on tohutult palju võimalusi ka äärmuslike seikluste korraldamiseks turvaliselt.

5. Seiklusturismi atraktiivsemates valdkondades sisaldub peale looduse ja inimese ka kolmas oluline komponent - harrastusvahend, on see siis kanuu, hobune või kaasaja tenika tippsaavutus (näiteks allveesõiduk)

 

Eelneva taustal mõjutavad seiklusturismi olemust veel järgmised tegurid, mis on omavahelises lõputus seoses:

1. Pidev uute harrastusvõimaluste juurdekasv ning erineva harrastusvarustuse kiire areng seotult teaduse ja tehnika saavutuste rakendamisega turismi ja spordi teenistusse (high-tech tehnoloogiad, uued materjalid jne.)

2. Teadmiste osatähtsuse tõus uute harrastustega seotult ja sellest tulenevalt seikluste ühendamine vastava koolitusega, mis annab kogu reisile lisamotivatsiooni – veedeti huvitavalt aega ja õpiti ka midagi uut – see on väärt ka lisakulutusi. Ka tagasi tasub tulla, et edasi õppida ja uut taset saavutada.

 

Näeme, et seiklusturism ei ole kitsas ja konkreetne mõiste vaid terve omaette valdkond laial skaalal.

Vaatame, milline see skaala on, mis siia võiks kuuluda ja proovime seda defineerida, lähtudes maailmas kehtivatest seiklusturism definitsioonidest ja lihtsast põhimõttest – mida rohkem seiklust ja teravamaid elamusi, seda suurem kliendi huvi ja motivatsioon, seega ka suurem tasuvus ja tagatis juurdekasvuks.

 

1.Lihtne oleks öelda lühidalt: Seiklusturismi sisu on reisimine spetsiifilise seiklusliku tegevuse eesmärgil. Siia mahub lai skaala erinevaid tegevusi ja selle kohaselt on Eestil pakkuda nii mõndagi. Siia võib mahtuda ka kultuurisündmus, laat, interaktiivne muuseum, performance v.m.s (tegevusalade loetelud ei pretendeeri täiuslikkusele ja sõltuvad paljusest pisinüanssidest)

 

2. Kuna kõige olulisem seiklusturismi komponent on mingi tegevus või harrastus, millele lisanduvad oluliste elementidena motivatsioon ning sõltuvalt valdkonnast ka risk, etteaste, kogemus ja keskkond, võib minna veidi täpsemaks määratluses ja öelda:

Seiklusturismi sisuks on seiklustegevuse ja looduskeskkonna koosmõju, mis leiab aset eemal igapäevasest ümbrusest ja sisaldab riskielemente ning mille tulemus sõltub osalejatest,  keskkonnast ja korraldajatest. (ujumine, tennis, pallimängud, matkamine, kalandus, orienteerumine, murdmaasuusatamine, rahvaspordiüritused jne.)

 

3. Kui täpsustada keskkonnatingimust, riskifaktori olemasolu ja siduda seda eneseteostusega, võime juba öelda rohkem:

Kindla eesmärgiga reis mingiks uueks kogemuseks või avastuseks, mis sageli sisaldab kontrollitud ohtu või teadaolevaid riske ja on seotud eneseteostusega looduslikus või eksootilises väliskeskkonnas nagu vesi, õhk, kaljud, mäed, koopad.

(ratsasport, purjetamine, mägirattad, kanuumatkad, jahindus, benji, veesuusatamine, paintball jne.)

 

4. Nüüd suurendame riskifaktorit ja ettearvamatust, mis lisab põnevust ja tõstab huvi:

Harrastused, mis on seotud inimeste eneseteostusega looduse poolt pakutavas füüsilises keskkonnas nagu mäed, õhuvoolud, lained (lumi, üleujutus, kärestik), mis sisaldavad nii teadaolevaid kui ka ettenägematuid ohte ning millede tulemus on sõltuvalt osalejatest ja asjaoludest varieeruv ning ettearvamatu.

(maismaal või lumel toimuv motosport, mäesuusatamine jne.)

 

5. Tuginedes eelnevale ja lisades siia ka looduse äärmused, harrastusvahendite rolli ning  vajaduse vastava ettevalmistuse järgi, võiks seiklusturismi ekstreemtiiva kokku võtta järgmiselt:

Eneseteostus äärmuslike harrastuste kaudu eksootilises keskkonnas, suheldes omandatud teadmiste abil oskuslikult looduse ja selle kapriisidega kaasaegsete teaduse ja tehnika saavutuste abil, teadvustades selle juurde kuuluvaid riske ja saavutades selle tegevuse kaudu prognoosimatuid, kuid unustamatuid positiivseid elamusi.

Keeruline, kuid küllaltki täpne, kas pole?

 

 

 

 

 

Loodus:

- vesi võib olla tormine, kärestikuline, kontrollimatult üleujutav, külmunud olekus jäine, lumine

- õhk võib olla kuum või külm, õhu liikumine võib väljenduda ka tornaado, orkaanina

- kaljud on eluohtlikud, mäed võivad olla laviiniohtlikud

- koopad võivad olla keerukad, varisemisohtlikud, veealused jne.

Vahendid:

- lennuaparaat võib olla motoriseeritud paraglider, sukelduda võib miniallveelaevaga, veepeal võib liikuda surfilaua ja tuulelohe abil (allveesport, langevarjusport, deltaplanerism, õhupallilennud, jetisport, surf, lohesurf j.m.s.)

 

Viimane iseloomustab küll tõelisi äärmusi, mis esitab korraldusele täiesti erilisi tingimusi, kuid nagu nägime, on skaala tegelikult väga lai ja tohutuid võimalusi pakkuv ka lihtsate vahendite ja tagasihoidliku ettevalmistusega. Jõukohase valiku tegemine sellel skaalal on juba iseenesest edu pant. Kahjuks kipuvad Eestis teenustepakkujad siiski oma võimeid üle hindama.
 
Veel mõned toote ja tarbimisega seotud iseärasused, mis kehtivad osaliselt ka teiste turismiteenuste osas:
Seiklustooteid tarbitakse nende pakkumise kohas.
Elamused on kogemuslikud, neid ei saa omastada ja kaasa viia muidu, kui ainult mälu abil.
Toote valmistamine, kättetoimetamine ja tarbimine toimuvad samaaegselt.
Tarbija osaleb aktiivselt nii enese kui teiste elamuse tootmise protsessis.
Negatiivsed kogemused ei ole tagastatavad, neid ei saa annuleerida,
Tegevuskohtade ja elamustega on raske tutvuda enne tarbimist, seetõttu on ülitähtis nende arvamus, kelle kaudu info levib (sõbrad, sugulased).
Toodet ei saa ladustada madalal nõudlusperioodil, et siis kõrgperioodil realiseerida.
Elamust/kogemust puudutavad olulisemad aspektid ilmnevad enne ja pärast selles osalemist.

 

EESTI TOODE
Võib ju nutta, et meil pole teemandikaevandusi, kõrbesafareid, koralliriffe ega kosmosereise. Aga meil on militaarobjektid, söekaevandused, on piisavalt merd ja randa, Hiiu madal (veealune muuseum), parun Ungern Sternbergi valemajaka legendid, vandiraiujate ajalugu ja tohutult muud huvipakkuvat sõltuvalt piirkonnast, mis on omane vaid Eestile ja ootab realiseerimist (näit. mahajäetud lennuväljad)

 

Eesti probleemid seiklusturismi toote osas: puudulik valik, madal kvaliteet, mis ei vasta rhv. vahelistele standarditele, oskamatus riskide käsitlemisel, lühinägelikkus, kohtab isegi pettusele tuginevat teenindust jne.

Kahjuks ei anna teenindajad endale sageli aru, et halvad mälestused säilivad paremini kui head mälestused.

Ettevõtjale valmistab kõige rohkem peavalu kaadri voolavus ja koolitus ning tegevuse hooajalisus.

Huvitav, et mõnes valdkonnas on arengu piduriks konkurentsist tingitud madal hind, mis ei võimalda enam osutada tasemel teenust (ratsutamine, suusa-, kanuu- ja jalgrattalaenutused)

Pidurdavateks teguriteks seiklusturismi ettevõtluskeskkonnas on harimatus, seadusandluse mahajäämus (osaliselt paratamatu uutel aladel), radikaalne keskkonnakaitse, bürokraatia, kadedus, pahatahtlikkus.

Teinekord on võimalik hädasid ka kasuks muuta.

On võimalik muuta puudulikust transpordikorraldusest tingitud eraldatus hoopis eeliseks ja üritada müüa eraldatust, privaatsust, isegi tsivilisatsiooni puudumist juhul, kui seda teha oskuslikult, õiges kontekstis ja õigele sihtrühmale.

Mõned infrastruktuuri hädad on võimalik keerata ajutiselt ka plussiks, näit. tolmutee või soo eksootika, reis maailma äärele, majutus onnides, paradiisireisid jne., aga mitte kaua ja mitte kõigile sihtgruppidele. Samuti on raske müüa situatsiooni, kus puuduvad võimalused elementaarsete esmavajaduste rahuldamiseks nagu peavari, söök, vesi või WC.

 

KAITSEALAD JA TURISM
Kuigi pea kõigi kaitsealade üheks põhiargumendiks tuuakse atraktiivsuse tõus, turismi õitseng ja kohalike elanike heaolu, ei ole kerge leida Eestist ühtki korralikku majandusanalüüsi, mis seda väidet kinnitaks. Kuigi just seiklusturism oma erinevates vormides võiks kaitsealade eksistentsi kõige effektiivsemalt toetada ning aidata ka majandada, näib tegelikkus lausa vastupidine. Põhjuseks on vastavate ametkondade puudulik arusaamine seiklusturismi olemusest ja turismist üldse ning sellest tulenev suutmatus mõistlikult reguleerida, koordineerida ja tsoneerida, tagajärjeks jätkuv virelemine vahendite nappuses ning lõppematu vastasseis, sageli igasuguse ettevõtlusega.

Seiklusturismi on võimalik edukalt ka Eesti rahvusparkides arendada, aga selleks tuleb muuta Eestis väljakujunenud rahvusparkide kontseptsiooni ning küsida kõigepealt: kas keskkonda on vaja kaitsta inimeste eest või inimeste jaoks? Eeskujusid leidub nii Aafrikast, Indiast, Mongooliast, USA-st (näit. Yellowstone) Hästi läbimõeldud tegevuskavade korral mahub ka ühte rahvusparki ääretult palju ja mitmekesiseid seiklusvorme.

 

 
 
 
 
 
 
EESTI TULEVIK
Kuidas olukorda parandada? Kes millega peaks tegelema? Millised peaksid olema rollid?

Riik: Majanduspoliitika, turismistrateegia, väikeettevõtete ja hooajaliste ettevõtluskeskkond, seadusandlus, bürokraatia, maksupoliitika, suhtumine kaitsealadesse, maareform jne.

Riik + KOV: Koolitus igal tasandil, infrastruktuur, prioriteetide seadmine, tegevuse planeerimine, koordineerimine, tsoneerimine, kohalik info jne.

Riik + KOV + Ettevõtjad: Turundus – üldistatult enam ei saa, on vaja isikupärast lähenemist.

Vahenditest tuleb valida effektiivsemad - vaja on kolida kiiresti kogu kupatusega internetti, põhjalikult ja püsivalt. E-Turunduses on kõik võrdsed ja ka väikestel on suurtega võrdsed võimalused.

Ettevõtjad: tootearendus, valik, kvaliteet, kaader, kvalifikatsioon, turundus, tarbijakaitse jne.

Nende küsimustega on edaspidi märksa lihtsam tegeleda, kui vastav “know-how” ühendada vastavatesse kolmanda sektori ettevõtetesse. Samaaegselt on viimane aeg tunnistada ja tunnustada kolmanda sektori rolli ja kompetentsi.

 

KOKKUVÕTE
Eestil pole mingit võimalust eralduda, silma paista ja midagi olulist turismi kaudu saavutada vananenud tegevusmallide ja traditsiooniliste standardite abil.

See on valdkond, kus ajast maha jäämine läheb tohutu kalliks maksma meile kõigile ning kus novaatorlus ja julge eksperimenteerimine tasuvad end kuhjaga.

Kui 2020 a. on prognooside kohaselt kuum reisisiht Alaska, võib olla ka kuureisid, siis nüüd on meil viimane aeg tegutseda. Väidetavalt põhineb senine huvi Eesti vastu ja külastatavuse tõus peamiselt meie lähiajalool, kuid mis saab edasi?

Külastatavusnäited: Poola - 54 milj. turisti /aastas, Tsehhi  - 67 milj. Erilise tõusu on teinud Lõuna Aafrika ja just tänu seiklusreisidele. Eesti - 2 milj. ja kõik on rahul – see on hämmastav.

 

KÕIK ALGAB RIIGIST

Kui riiklikku suhtumist turismialases majanduspoliitikas väljendavates instantsides puudub jätkuvalt turismialane arusaamine ja toimiv tulevikunägemus, siis peaks kaasama pädevaid valitsusväliseid konsultante. Kui riigil ei jätku spetsialiste siis tasub need kindlasti mujalt sisse tuua sest turismi majanduspoliitiline visioon ja strateegia muutuvad Eesti jaoks üha olulisemaks.

Kui varem sekkus riik selleks, et takistada ja vahepeal ei sekkunud selleks, et mitte takistada, siis nüüd on ammu aeg sekkuda selleks, et edendada.

Uudseid lahendusi ei ole vaja karta, need tõmbavad tähelepanu ja leiavad tunnustust, pole vaja käia vana ja pikka tallatud rada kui on võimalik lihtsate vahenditega teha uus, parem ja otsem.

Iseseisvumine ja rahareform  olid õiged valikud. Nüüd on aeg turismimajanduses innovatiivsust üles näidata seda enam, et võimalusi ei ole piiramatult ja selleks on viimane aeg, kui me ei taha muutuda Euroopa Liidu kerjusriigiks.

See, et turism on üldiselt kasvav sektor ja kasv on olnud stabiilselt mingi tühine %, ei õigusta riigi poolset passiivsust. Vaja on näha seda, mida oleks veel võimalik saavutada ja tegutseda selle nimel. Tulemus võib osutuda vägagi üllatavaks.

Oleme juba kuulsad alkoturismi, seksturismi ja narkoturismi maana. Tulevikku saaks aktiivse sekkumisega mõjutada märksa positiivsemas suunas.

Riik peab muutma majanduspoliitilisi prioriteete, see ei tähenda tingimata finantstoetusi ja abirahasid turismisektorisse, mida nii kohutavalt kardetakse, palju kasu on juba strateegiate kujundamisest ja tingimuste loomisest (seadusloome, infrastr., riiklik turundus jne.).

 

27. Aprill, 2000

 

Paap Kõlar

Surf Paradiis, Hiiumaa
Mootorsaanide Safarikeskus, Otepää
GSM: 50 51015

e-mail: paap@paap.ee,

Home: www.paap.ee

Talv tuleb Detsembris
[07.11.2013 00:00:00]
Lumeseiklused Otepääl
[05.11.2013 00:00:00]
Trummijämm!
[01.11.2013 00:00:00]
Powder Safari
[30.10.2013 00:00:00]
Videotreiler Paradiisirannast
[15.06.2013 00:00:00]
Paap Kõlari Trummiring!
[12.12.2012 00:00:00]
Sääsevaba Paradiis
[30.05.2012 00:00:00]
Otepää Talvefestival 2010
[23.01.2010 00:00:00]
Surf ja Seiklus!
[14.10.2009 00:00:00]
Rekordiline Mõõkkala
[31.08.2009 00:00:00]
Lumi - lumi!
[07.12.2008 00:00:00]
Topless Veepark
[27.07.2008 00:00:00]
Paradiisi Villa avatud
[20.07.2008 00:00:00]
Uus tehnikaime SHO
[19.07.2008 00:00:00]
Eri - Suvitaja
[18.07.2008 00:00:00]
Ilmajaam
[27.06.2008 00:00:00]
Lumeüllatus!
[27.03.2008 00:00:00]
Surmamast Paradiisirannas!
[15.03.2008 00:00:00]
Tähelaev
[08.03.2008 00:00:00]
Lumi, lumi
[22.02.2008 00:00:00]
Vaata nüüd!
[20.02.2008 00:00:00]
Kummaline talv
[19.02.2008 00:00:00]
Veebikaamerad käivitusid!
[23.07.2007 00:00:00]
Suvi tuleb täiega!
[17.05.2007 00:00:00]
Talv on alanud!
[23.01.2007 00:00:00]
Rajad paranevad
[12.01.2007 00:00:00]
Paraglider leitud!
[30.12.2006 00:00:00]
Ettevaatust - VARGAD!
[29.12.2006 00:00:00]
Webcam'id käivitusid
[30.06.2006 00:00:00]
VEEPARK UUENEB
[28.06.2006 00:00:00]
Tööotsijale!
[19.04.2006 00:00:00]
Seikleja stardipakett
[10.04.2006 00:00:00]
Webcamid käima!
[13.02.2006 00:00:00]
Lenda nagu lind
[05.10.2005 00:00:00]
Hakkame ehitama.
[26.09.2005 00:00:00]
Ekstreemsed ilmad online
[08.08.2005 00:00:00]
Uued harrastused
[03.08.2005 00:00:00]
Elioni internetionn avatud.
[28.06.2005 00:00:00]
Kevadsafarid täies hoos!
[23.03.2005 00:00:00]
Notsusafari
[12.02.2005 00:00:00]
Talv on lõpuks alanud
[01.02.2005 00:00:00]
Karu Safaripargis!
[15.01.2005 00:00:00]
Yamaha üllatab positiivselt
[23.12.2004 00:00:00]
Vahepeatus Floridas
[15.12.2004 00:00:00]
Safaripark uuel tasemel
[02.12.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday tsenseeritud!
[25.09.2004 00:00:00]
Hooaegade vahel Costa Ricasse
[03.09.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday
[18.12.2000 00:00:00]
Barokambri lood, osa I
[11.12.2000 00:00:00]
Uus atraktsioon Surf Paradiisis
[08.11.2000 00:00:00]
Hiiu Leht 16.10.2009
[01.12.1999 00:00:00]
Kõpu turismitsoneeringud
[11.11.1999 00:00:00]
Seiklusturism Eestis
[11.11.1999 00:00:00]
Ökosüsteemne käsitlus
[11.11.1999 00:00:00]
Maaleht
[11.11.1999 00:00:00]
Kõrgessaare Valla Teataja
[11.11.1999 00:00:00]
Ekstreem-Uudised
[08.11.1998 00:00:00]
mikare.net