WebcamSurf Paradiis
Eesti keelesIn englishSuomeksiПо-русски
Hage
07.11.2013 00:00:00
Talv tuleb Detsembris
05.11.2013 00:00:00
Lumeseiklused Otepääl
01.11.2013 00:00:00
Telli lumetakso Safarihotellist Murakas
01.11.2013 00:00:00
Trummijämm!

Ökosüsteemne käsitlus

Ökosüsteemne käsitlus.

Looduskaitse globaalsele ummikseisule otsitakse maailmas lahendust juba ammu ja see protsess on pidevas arengus. Ösk pakub seni kõige teaduslikuma ja täiuslikuma lahenduse inimese ja keskkonna omavahelistele suhetele.

Ökosüsteemne käsitlus on maa, vee ja elusressursside korraldusstrateegia, mis edendab tasakaalustatult nii kaitset kui säästlikku kasutust.
Mõiste ise eksisteerib maailmas ligi 10 aastat ja tugineb Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioonile (CBD, Rio de Janeiro 1992), millega on liitunud ka Eesti. Ösk on tänaseks muutunud lausa UNESCO ning IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) nõudeks, kuid Eestis ei taheta millegipärast sellest kuuldagi ja see mõiste puudub meie looduskaitsekorraldusest senini, rääkimata seadustesse sisseviimisest. Ametnikud on sageli harjunud oma tegemisi või tegematajätmisi põhjendama EL ettekirjutustega, tegelikult on isegi EL komisjon näiteks maakasutuse planeerimises tõstnud päevakorda sellised meetmed nagu keskkonnapoliitika integreerimine, koostöö turuga ja kodanikualgatus, milledel on ösk-ga otsene seos.


 Mida annab ökosüsteemne käsitlus ja milleks seda vaja on?

¤ Peamiseks uuenduseks on lähtumine majanduslikust kontekstist kõigi looduskaitseliste lahenduste otsingutel ning tulude ja kulude õiglane jaotus.

¤ Inimest tuleb käsitleda ökosüsteemi lahutamatu osana, s.t. tuleb säilitada inimlik kontekst.

¤ Kaitsealade juhtimine tuleb detsentraliseerida madalaimale võimalikule tasemele.

¤ Eesmärkide püstitamisel tuleb lähtuda sotsiaalsetest valikutest.

¤ Otsustusprotsessi tuleb kaasata kõik ühiskonna asjasse puutuvad sektorid ja teadusharud. Senise looduskaitsekorralduse üheks puuduseks on asjaolu, et otsustajateks on küll eksperdid looduskaitse, aga mitte sotsiaal- ega majandusküsimustes.

¤ Otsustusprotsesside põhiolemus peaks koosnema avalike ja erahuvide konsensuslikest valikutest.

¤ Korralduspraktika peab olema sobituslik, mis tähendab paindlikkust ja kompromissivalmidust.

¤ Loodusressursside kaitse ja kasutus on vaja sidustada ning viia sobivasse tasakaalu.

¤ Lahendused tuleb leida sobival ja võimetekohasel skaalal.

¤ Ã–kosüsteemide korraldamine toimub lõppkokkuvõttes inimese huvides.

See lihtsustatud loetelu toob isegi ilma pikemate kommentaarideta esile peamised põhjused, miks meie lk korraldus on nii ebaefektiivne, vastuoluline ning ebainimlik, samuti võib siit järeldada, miks vajalikud muutused ei ole edenenud?


Ilmneb selgelt, et uute rahvusparkide kehtestamine Eestis valitsevate konservatiivsete arusaamade kohaselt oleks kohaliku elanikkonna suhtes ebaõiglane, mõnede arvamuste kohaselt lausa põhiseaduse vastane, loovutades demokraatlikult valitud volikogu võimu ainuisikulisele rahvuspargi valitsejale, keda mitte ei valita ametisse kohalike poolt, vaid määratakse ministeeriumist? Mitmete majandus- ja looduskaitsespetsialistide hinnangul võiks sellist sammu vaadelda ka rahvusvahelise konventsiooni (CBD) rikkumisena.
Samas näitavad senised Kõpu rahvuspargi ettevalmistusprotsessi tulemused, et meie looduskaitsekäsitlus ei ole vähemalt tänaseni veel vajalikeks muutusteks valmis olnud, mida kinnitab näiteks Biosfääri Kaitsealade kaotamine Eestis ja mis muu hulgas väljendub ilmekalt ka uue looduskaitse seaduse eelnõus. 

Selleks, et viia moodustatavad kaitsealad kooskõlla demokraatia põhialustega ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega, peaks reformima kõigepealt kehtivat looduskaitsepoliitikat koos kaasnevate seadusemuudatustega.

Kuna regionaalse ebavõrdsuse all niigi kannatavad Kõplased ei ole täiendavaid eksistentsipiiranguid millegagi ära teeninud, pakun kriitika kõrvale ka ühe progressiivse võimaluse tulevikunägemuse vormistamiseks ja elluviimiseks, mis sobib suurepäraselt kasvõi kogu Hiiumaale, aga ka teistesse Eesti regioonidesse.


Bioregionaalne park.

Br parke leidub USA-s hulgaliselt, kuid nad on kõik niivõrd erinevad ja paikkonnakesksed, et paralleele ega koopiaid ei ole võimalik ega ei tohigi tõmmata. Bioregionaalne mõtlemine tulevikuplaneerimisel on eksisteerinud juba kaua ja on jätkuval arenguteel.
Kaasaegne bioregionaalne park tagab oma ökosüsteemse käsitlusega tasakaalustatult nii kaitse kui kasutuse, stimuleerib igati kohalikku säästlikku arengut ning väärtustab looduskaitset uuel tasemel.
Bioregioon on territoriaalne planeerimis- ja korraldusüksus (maa- ja veeala), mille piirid määratakse mitte poliitiliste vaid geograafiliste näitajate järgi, arvestades ka kogukondlikke ja ökoloogilisi aspekte. Piisavalt suur ökosüsteemide eksistentsiks ja piisavalt väike, et säiliks kodutunne põliselanikele.
Bioregioon koosneb inimkogukondadest, elusloodusest, loomastikust ja ökosüsteemidest, kes jagavad omavahel ineraktiivselt ning dünaamiliselt nii maa kui veealade kasutust. Kesksel kohal on põliselanik oma kultuuripärandi ja identiteediga, kes omab eesõigust oma arenguprioriteetide määratlemisel ökosüsteemide toimivuspiirides. Tähtsal kohal on keele säilimine ja püüe vältida globaliseerumise negatiivseid mõjusid.
Bregionalism räägib korralduslikest aspektidest mis toetuvad peamiselt vastutuse jagamisele inimeste vajaduste säästlikul lahendamisel. Olulised on lihtsad ja inimlikud põhimõtted nagu avatus, läbipaistvus, paindlikkus, sotsiaalne koostöö, huvide dialoog ja osalusplaneerimine, stimuleerimine, aruandlus ja tagasiside, aga ka kogukondlik korraldus, teaduslik lähenemine, seire ja institutsionaalse integratsiooni innovaatilised vormid. Looduskaitses on kasutusel lai skaala meetmeid ja tehnoloogiaid – kaitsealade ökosüsteemne korraldus, ex-situ tehnoloogiad, maastike taastamine, säästlik ressursikorraldus jm.
Bioregioonis käib elu looduskaitse ja regionaalse arengu koostöös. Tegu on sisuliselt inimese ja looduse vahelise uudse suhtekorraldusega, mille tulemuseks on omapärane tasakaalumajandus, mis annab võimaluse realiseerida ös toimivust ilma neid kahjustamata.
Selline idee ja sobiv mudel sünnib enamasti kogukonnasiseselt ja areneb nn. “köögilaua koosolekutest” (jututubadest), kus kõik soovijad saavad kaasa mõelda ja rääkida, fantaseerida, tuletada, järeldada ja ka otsustada, ning edasi vastavalt valikutele tegutseda. Algatuse võib teha iga inimene, pere, talu ja küla, mõeldes lahti ja rääkides selgeks omad mured ja hädad ning püüdes neile ühiselt lahendusi leida. Kas pole loogiline? Sarnasus külaliikumistega on ilmne.
Kõik see võib tekkida, aga ei pea tekkima. Kõpu Rahvuspargi juhtum on Hiiumaal küll ainult kaasa aidanud, et tulevikunägmuse vajalikkust kohapeal teadvustada. Poleks muidugi midagi imestada, kui taolisest tulevikumudelist haaravad aktiivselt kinni ka teised Eesti regioonid (näiteks Saaremaa) ja teostuses Hiiumaad isegi edestavad. Tegu on niivõrd ilmselt kasuliku lahendusega kõigile.

21. sajandit peetakse õigustatult inimese ja looduse lepitamise sajandiks. Ruuben Post oli üks väheseid, kes BKA ideoloogina püüdis ennetada globaalse looduskaitse läbikukkumisi Eestis ja valmistus ettenägelikult vältimatuteks reformideks meie looduskaitses. Kuigi paljud ei mõista tänaseni R.Posti ohvrimeelset rolli Eesti looduskaitsekorralduse arengus, väärtustub tema töö aja jooksul üha enam, ning väärib kindlasti lõpuleviimist.

Peagi elab kogu maailm ökosüsteemse käsitluse kohaselt, aeg on ka meil pea liiva alt välja võtta.

Paap Kõlar
Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioon
50 51015
paap@paap.ee


 

Talv tuleb Detsembris
[07.11.2013 00:00:00]
Lumeseiklused Otepääl
[05.11.2013 00:00:00]
Trummijämm!
[01.11.2013 00:00:00]
Powder Safari
[30.10.2013 00:00:00]
Videotreiler Paradiisirannast
[15.06.2013 00:00:00]
Paap Kõlari Trummiring!
[12.12.2012 00:00:00]
Sääsevaba Paradiis
[30.05.2012 00:00:00]
Otepää Talvefestival 2010
[23.01.2010 00:00:00]
Surf ja Seiklus!
[14.10.2009 00:00:00]
Rekordiline Mõõkkala
[31.08.2009 00:00:00]
Lumi - lumi!
[07.12.2008 00:00:00]
Topless Veepark
[27.07.2008 00:00:00]
Paradiisi Villa avatud
[20.07.2008 00:00:00]
Uus tehnikaime SHO
[19.07.2008 00:00:00]
Eri - Suvitaja
[18.07.2008 00:00:00]
Ilmajaam
[27.06.2008 00:00:00]
Lumeüllatus!
[27.03.2008 00:00:00]
Surmamast Paradiisirannas!
[15.03.2008 00:00:00]
Tähelaev
[08.03.2008 00:00:00]
Lumi, lumi
[22.02.2008 00:00:00]
Vaata nüüd!
[20.02.2008 00:00:00]
Kummaline talv
[19.02.2008 00:00:00]
Veebikaamerad käivitusid!
[23.07.2007 00:00:00]
Suvi tuleb täiega!
[17.05.2007 00:00:00]
Talv on alanud!
[23.01.2007 00:00:00]
Rajad paranevad
[12.01.2007 00:00:00]
Paraglider leitud!
[30.12.2006 00:00:00]
Ettevaatust - VARGAD!
[29.12.2006 00:00:00]
Webcam'id käivitusid
[30.06.2006 00:00:00]
VEEPARK UUENEB
[28.06.2006 00:00:00]
Tööotsijale!
[19.04.2006 00:00:00]
Seikleja stardipakett
[10.04.2006 00:00:00]
Webcamid käima!
[13.02.2006 00:00:00]
Lenda nagu lind
[05.10.2005 00:00:00]
Hakkame ehitama.
[26.09.2005 00:00:00]
Ekstreemsed ilmad online
[08.08.2005 00:00:00]
Uued harrastused
[03.08.2005 00:00:00]
Elioni internetionn avatud.
[28.06.2005 00:00:00]
Kevadsafarid täies hoos!
[23.03.2005 00:00:00]
Notsusafari
[12.02.2005 00:00:00]
Talv on lõpuks alanud
[01.02.2005 00:00:00]
Karu Safaripargis!
[15.01.2005 00:00:00]
Yamaha üllatab positiivselt
[23.12.2004 00:00:00]
Vahepeatus Floridas
[15.12.2004 00:00:00]
Safaripark uuel tasemel
[02.12.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday tsenseeritud!
[25.09.2004 00:00:00]
Hooaegade vahel Costa Ricasse
[03.09.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday
[18.12.2000 00:00:00]
Barokambri lood, osa I
[11.12.2000 00:00:00]
Uus atraktsioon Surf Paradiisis
[08.11.2000 00:00:00]
Hiiu Leht 16.10.2009
[01.12.1999 00:00:00]
Kõpu turismitsoneeringud
[11.11.1999 00:00:00]
Seiklusturism Eestis
[11.11.1999 00:00:00]
Ökosüsteemne käsitlus
[11.11.1999 00:00:00]
Maaleht
[11.11.1999 00:00:00]
Kõrgessaare Valla Teataja
[11.11.1999 00:00:00]
Ekstreem-Uudised
[08.11.1998 00:00:00]
mikare.net