Webcam
Eesti keelesIn englishSuomeksiПо-русски
Search
07.11.2013 00:00:00
Talv tuleb Detsembris
05.11.2013 00:00:00
Lumeseiklused Otepääl
01.11.2013 00:00:00
Telli lumetakso Safarihotellist Murakas
01.11.2013 00:00:00
Trummijämm!

Kas hiiliv inkvisitsioon või helge tulevik?


Kas hiiliv inkvisitsioon või helge tulevik?

Sissejuhatuseks tuleb öelda, et diskussioonide objektiks ei peaks tänapäeval olema ökosüsteemide kaitse vajadus, mis on ilmselge, vaid moodused, kuidas seda teostada senisest efektiivsemalt. Looduse kaitsmisest on huvitatud iga terve mõistusega inimene, küsimus on õigete vahendite valikus ja nende oskuslikus rakendamises. Ka looduskaitse peab olema säästlik.

Kaitsealade loomine, selle piirid ja muud näitajad, eriti aga kaasnev rezhiim peab olema piisavalt põhjendatud mitte ainult looduskaitselisest, vaid ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist ning ei tohiks kitsendada kohalikke eksistentsitingimusi, mis Kõpu puhul on teatavasti niigi piiratud.

Kui vaadelda, kuidas on loodud Eestis rahvusparke seni ja kuidas on püütud Kõpu rahvuspargi ettevalmistamisse kaasata kohalikke elanikke, tundub see esmapilgul päris demokraatlik ja isegi progressiivne. Siiski on protsessist endast palju olulisem tulemus, milleni lõpuks jõutakse ja siin tekib terve rida kahtlusi.


Mis teeb murelikuks?

Kõpu rahvuspargi informatsiooni avalikustamine on läinud allamäge. Biosfääri Kaitseala lehel internetis pole enam ammu uuendatud rahvuspargi avaliku mõttevahetuse materjale.

Eestis puuduvad veenvad positiivsed näited kohaliku arengu ja põliselanike elukvaliteedi paranemise kohta rahvuspargi tingimustes. Seevastu leidub hulgaliselt vastupidiseid näiteid.

Klassikalise mudeli kohaselt teostatud rahvuspark seab piiranguid majandustegevusele, s.t. ka turismimajandusele, mille Kõrgessaare valla üldplaneering on tunnistanud tulevikuprioriteediks.

Aastatagusest uuest Kõpu rahvuspargi komisjonist puudus turismisektori esindatus täielikult, samuti pole seda kavandatud rahvuspargi formaalses nõukogus.

Bürokraatia suureneb rahvuspargi tingimustes senisest veelgi.

Kõpu komisjoni aruandes aasta tagasi välja toodud rahvuspargi eesmärkidest pole oluline osa jõudnud isegi mitte rahvuspargi seletuskirja, nagu oleks need kuskil ära tsenseeritud. Komisjoni ettepanekutega on arvestatud valikuliselt.

Peale kellegi poolt ministeeriumis tehtud korrektuure rahvuspargi dokumentatsiooni möödunud suvel, muutus rahvuspark oma juhtimisstruktuurilt taas autoritaarseks moodustiseks, vaatamata komisjoni ettepanekutele ja ministri lubadustele, et kohalikud huvigrupid kaasatakse rahvuspargi juhtimisse ja see seadustatakse.

Pargi dokumendid, eriti aga kaitse-eeskiri, väldivad selliseid mõisteid nagu arendamine, majandamine, turism, ökosüsteemne käsitlus ja säästlik areng.

Endiselt puudub aastaid lubatud sotsiaal-majanduslik analüüs. Hinnatud on pealiskaudselt vaid rahvuspargi sotsiaal-majanduslikke mõjusid ja neidki mitte kõigis sektorites. Kuna vastav baas-analüüs puudub, pole võimalik ka mõjusid objektiivselt hinnata ega millegagi võrrelda ning turismis on need jäänud üldse hindamata.

Rahvuspargi puudustele viitavaid seisukohti on püütud devalveerida, tembeldades nende esitajaid  rumalateks, omakasupüüdlikeks, kasumiahneteks, metsavarasteks, seaduserikkujateks vmt.

Hiiumaal üle 10 a. eksisteerinud Biosfääri Kaitseala töö tulemused, mis tuginevad kontseptsioonile “Inimene ja Biosfäär” ja esindavad kõige progressiivsemaid rahvusvahelisi käsitlusi looduskaitse korraldamisel, on Kõpu rahvuspargi puhul täielikult realiseerimata. Rahvuspargi dokumentatsioonis puudub isegi viide BKA -le, rääkimata selle põhimõtetest.

Keskkonnaministeeriumis ringlev uue looduskaitse seaduse eelnõu ei too sisulisi uuendusi eksisteerivatesse looduskaitsekäsitlustesse, küll aga on millegipärast Kõpu rahvuspark sinna juba sisse kirjutatud. Kuuldavasti on selle seaduse vastuvõtmisega väga kiire, nagu ka Kõpu rahvuspargi moodustamisega???


Turismisektori analüüs.

Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et valla üldplaneeringu kohaselt prioriteetne ja seega tuleviku seisukohast kõige olulisem majandusharu on sotsiaal-majanduslikult analüüsimata.

Ei ole suudetud välja tuua mitte mingit mõõdetavat kasu kohalikule kogukonnale turismist rahvuspargi tingimusetes, ei otsest ega kaudset.
Pole käsitletud üldse turismisektori arenguväljavaateid, ei positiivseid ega negatiivseid, ei pargi tingimustes ega ilma pargita. Seega on seni katteta kõige olulisemad lubadused neid küsimusi analüüsida ja tulemusi esitleda.

Kuna turismi arenguvõimalusi pole analüüsitud, on puudu ka hinnangud pargi piirangute mõjust turismile, arvutused turismist saamata jääva tulu kohta ning  kompenseerimise mehhanism analoogselt teistele valdkondadele (metsa puhul on see näiteks välja toodud). Selline kompensatsioonipõhimõte kehtib turismi suhtes ka teistes põhjamaades ja on loogiline kõigi majandusharude osas, mis kaitsealade tõttu peaksid kannatama.

Pole analüüsitud olemasolevate kaitsealade ja turismi vastastikuseid mõjusid. Kuidas on turismitulud toetanud kaitsealade majandamist ja kui efektiivselt? Alustada võiks Hiiumaalt ja mujalt Eestist, aga võrdlusi võiks tuua ka maailmapraktikast (näiteks Pallas-Ounastunturi Rahvuspark Soomes, Yellowstone’i Rahvuspark USA-s jm.).

On küll koostatud tagasihoidlik arengukava, mis isegi puhkemajandust ja turismi käsitleb, kuid see on vähemalt turismi osas väärtusetu, kuna sellel puudub igasugune analüütiline alus. Positiivne on siiski turismi tunnistamine arenevaks majandusharuks. Kahjuks ei selgu kuskilt, kes on tegelenud turismi küsimustega või kas sellesse töösse analoogselt teistele valdkondadele ka spetsialiste on kaasatud?

Tulemused.
Pole võimalik saada selgust näiteks järgmistes olulistes küsimustes:
Kuidas mõjub rahvuspark turismi arengutingimustele ja selle kaudu kohalike elanike toimetulekule (näiteks milline on turismi ettevõtluspotsntsiaali kasv ja tööhõive paranemine)?
Millised on võimalikud turismiarengu prognoosid ja alternatiivid, neist lähtuv korraldus ja kuidas erinevad stsenaariumid mõjutaksid kohalikku elu.
Milline oleks parim kohalik turismistrateegia ja kuidas hakkaks selle teostust soodustama või takistama rahvuspark ja selles kehtivad majandustegevuse piirangud?
Milliseid ohte nähakse turismi stiihhilises arengus ja mida selle vastu saab ette võtta?
Kas turismi ja looduskaitse ühendamine võiks ka positiivseid tulemusi anda? Milliseid ja kuidas?
Kommentaariks.
Kuna turismitemaatika on läbi analüüsimata, on ka muude valdkondade käsitlemine puudulik, sest näiteks kalandus, jahindus, ehitus ja isegi metsandus on tänapäeval kõik  turismiga väga tihedalt seotud.

3,5 a. jooksul oleks jõudnud hankida vähemalt olemasolevate rahvusparkide statistika ja majandusnäitajad, mis kinnitaksid nende edukust kohaliku elujärje parandamisel.

Turismialase sotsiaal-majanduliku analüüsi puudumine on seletatav kahtlustega, kas hoolikas ja objektiivne analüüs üldse suudaks põhjendada rahvuspargi majanduslikku kasulikkust kohalikule kogukonnale Kõpu taolises asustus- ja turismipiirkonnas?

Turismi ettevõtlustingimused on Kõpu poolsaarel ka ilma rahvuspargita rasked, eriti turismiteeninduses. Miks peaks uskuma ettevõtluskeskkonna paranemist rahvuspargi tingimustes? Tekib isegi kahtlus, kas turismikorraldus pole ka keskkonna aspektist tulemuslikum ilma rahvuspargita?

Turismiteemat olen siin käsitlenud põhjalikult sest sellega argumenteeritakse pidevalt, kuid ilma mingi tõestuseta kohaliku heaolu kasvu ja elukvaliteedi tõusu rahvuspargi tingimustes.
 

Kellelegi pole enam uudiseks, et kehtiv seadus lubab kohalike tahet ka ignoreerida. Kõpu puhul jääb siin ainus lootus minister Kranichi mitmekordsetele lubadustele nii meedias kui rahvakoosolekutel, et kohalike elanike tahte vastaselt rahvusparki ei moodustata. Kahjuks ei erine ka selles küsimuses uus looduskaitse seadus millegagi senisest.

Juhul kui riik on näidanud initsiatiivi rahvuspargi moodustamiseks, peab riik suutma korraldada ka piisava ettevalmistuse koos kõigi vastavate analüüsidega, mis turismisektoris on Kõpu puhul täiesti vältimatud ja neid on minister rahvakohtumistel ka korduvalt lubanud.
Miks peaks kohalik kogukond uskuma lubadusi tulevaste tingimuste, juhtimiskorralduse, kompensatsioonide ja finantseeringute osas, kui riik jätab võetud kohustused juba ettevalmistavas etapis täitmatata?

Need on mõned tähelepanekud, mis süvendavad niigi suurt umbusku rahvuspargi loomisprotsessi ja aitavad mõista põhjuseid, mis inimestes kahtlusi tekitavad.

Kellele on vaja diktatuuri looduskaitse sildi all?
Miks levivad hirmud hiilivast inkvisitsioonist rahvuspargi varjus?
Kas küüditamistest Eesti rahvusparkide ajaloos räägitakse põhjendamatult?
Miks on riigil senini tegemata vigade parandus varasemate eksimuste suhtes rahvusparkide moodustamisel?
Kas Kõplaste saatus pole mitte otsustatud veel enne kui neilt hakatakse pargi kohta arvamusi küsima?

Juhul kui tegu on valehirmude ja valearusaamadega, kui Kõpu rahvuspargi ettevalmistajate kavatsused on kohalike elanike suhtes siiski siirad, on viimane aeg seda tõestada, ja mitte ainult sõnades vaid kinnitada seda ka konkreetsete tegudega. Sellisel juhul peaks ka põhjalik ettevalmistus ja sellest tulenev selge ning mõistetav tulevikunägemus olema kõigi ühistes huvides. Viimasel ajal Andres Onemari eestvedamisel toimuv protsess on võtnud tõesti suuna inimkesksemale käsitlusele, iseasi, kui hästi on see kehtivate dogmade mõjuväljas õnnestunud ja kas lõpptulemus on ikka piisav? Siin tuleb loota, et tal jätkub kindlat meelt ja järjekindlust kohalike huvide eest seismiseks kuni kõikirahuldava lahenduseni. Paaniliseks kiirustamiseks ei tohiks igatahes olla mingit põhjust, sest rahvuspark ei jookse kuhugi, kui väärtustada eelkõige lõpptulemust, mitte ettevalmistusele kulunud aega.
Siiamaale on Kõpu rahvuspargi propaganda üllatavalt sarnanenud ettevalmistustele liitumiseks EL-ga, kus kõik peaks oma “jah” sõna ütlema veel enne kui tekib arusaamine, mis meid seal tegelikult ees ootab. Ja on veel üks sarnasus - tagasiteed pole kummastki!

Nõusun täielikult, et käesolev kirjutis mõjub siiamaani väga pessimistlikult ja kindlasti tekib mõnelgi küsimus, et mida ma sellega taotlen või kuhu sihin? Kas tõesti pole võimalik leida kavandatavast pargist ka midagi positiivset? Mida siis tegelikult tahta? Milline park vääriks tegemist, nii et seal oleks hea elada ka teistel peale valitseja?

Kõpu juhtum on toonud liigagi ilmekalt esile kitsaskohad meie looduskaitsekäsitlustes, et neist lihtsalt mööda vaadata, nagu seda endiselt paljud üritavad.
Kui seni ei ole keegi peale Ruuben Posti neil teemadel söandanud sõna võtta, siis on mul vaid au jätkata tema algatust, kuid senisest veidi konkreetsemalt, sest ma ei näe mingit mõjuvat põhjust, miks kohalik kogukond peaks kannatama Eesti Riigi tegematajätmiste tõttu.
Õnneks ei pea ma piirduma kriitikaga, vaid pakun ka lahendusi.

Ökosüsteemne käsitlus.
Selguse saamiseks piisab kui tutvuda mõnede lihtsamate ja arusaadavamate ökosüsteemse käsitluse põhimõtetega ja võrrelda neid Kõpu rahvuspargi kavandatava korraldusega põliselanike seisukohast, keda on vintsutatud just neis küsimustes nüüd juba aastaid.

Ökosüsteemse käsitluse mõiste eksisteerib maailmas ligi 10 aastat ja tugineb Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioonile (Rio de Janeiro 1992), millega on liitunud ka Eesti. Kuigi meie Riigikogu ratifitseeris konventsiooni juba 1994 aastal, puudub ökosüsteemse käsitluse (approach) ja korralduse (management) mõiste meie looduskaitsekorraldusest kahjuks tänaseni. Parem siiski hilja kui mitte kunagi, eriti Kõpu puhul.

¤ Ã–kosüsteemse käsitluse peamiseks uuenduseks on lähtumine majanduslikust kontekstist kõigi looduskaitseliste meetmete ja lahenduste otsingutel.
¤ Ã–kosüsteemne käsitlus suhtub inimesse kui ökosüsteemi lahutamatusse ossa, seega - tuleb säilitada inimlik kontekst.
¤ Ã–kosüsteemne käsitlus taotleb kaitse ja kasutuse sidustamist ning nende sobivat tasakaalu.
¤ Eesmärkide püstitamisel tuleb lähtuda sotsiaalsetest valikutest.
¤ Ã–kosüsteemne käsitlus kaasab otsustusprotsessi kõik ühiskonna asjasse puutuvad sektorid ja teadusharud. Senise looduskaitsekorralduse üheks puuduseks on asjaolu, et otsustajateks (ettevalmistajateks) on küll eksperdid looduskaitse, aga mitte sotsiaal- ega majandusküsimustes.
¤ Korralduspraktika peab olema sobituslik, mis tähendab paindlikkust ja kompromissivalmidust.
¤ Otsustusprotsesside põhiolemus peaks koosnema avalike ja erahuvide konsensuslikest valikutest.
¤ Kaitsealade juhtimine tuleb detsentraliseerida madalaimale võimalikule tasemele.
¤ Lahendused tuleb leida sobival ja võimetekohasel skaalal.
¤ Ã–kosüsteemide korraldamine toimub lõppkokkuvõttes inimese huvides.

Looduskaitse globaalsele ummikseisule otsitakse maailmas lahendust juba üle 10 a. ja ökosüsteemne käsitlus on tänaseks UNESCO ning IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) nõue, kuid Eestis ei taheta millegipärast sellest kuuldagi, rääkimata seadustesse sisseviimisest.

Ülaltoodust ilmneb selgelt, et Eestis valitsevate konservatiivsete arusaamade kohaselt oleks rahvuspargi loomine Kõppu kohaliku elanikkonna suhtes ebaõiglane. Seda on kinnitanud ka mitmed majandus- ja looduskaitsespetsialistid, kuid globaalselt võiks sellist sammu vaadelda ka rahvusvahelise konventsiooni rikkumisena.
Teisest küljest näitavad senised Kõpu rahvuspargi ettevalmistusprotsessi tulemused, et meie looduskaitsekäsitlus ei ole vähemalt tänaseni veel vajalikeks muutusteks valmis olnud, mis väljendub ilmekalt uue looduskaitse seaduse eelnõus.
Selleks, et viia moodustatavad kaitsealad kooskõlla rahvusvaheliselt võetud kohustustega, peaks reformima kõigepealt kehtivat looduskaitsepoliitikat koos kaasnevate seadusemuudatustega.
Kas senine põhjendamatu passiivsus aitaks meid kiiremini tõdemuseni, et saabunud on sobiv aeg?


Territoorium.
Konservatiivse rezhiimi puhul oleks loogiline piirduda riigimaade ja asustamata aladega, nagu on kombeks mujal maailmas. Soomes näiteks on see põhimõte sätestatud  lausa seadusega, et kodanike õigused oleksid korrektselt kaitstud. Isegi kui seda põhimõtet Kõpus arvestada, jääb ikka arusaamatuks, miks peaks rahvuspargi piiridesse haarama ulatuslikud merealad, jättes samas välja lähedalasuvad saare maismaaosade loodusväärtused, mis paiknevad asustamata riigimaadel? Kui aga rahvusparki peab millegipärast kaasama asualad, jääb mõistatuseks, miks Luidjas kulgeb piir lausa keset asulat?
Kui lähtuda loodusväärtuste kaitsest, tekib veel küsimusi: miks jääb välja Tahkuna, samuti Vanajõe org, aga Tihu järved - ja nii edasi, kuni ongi ring peal? Ja oleme seal, kuhu oleksime pidanud jõudma juba ammu.
Kui üldse midagi nii kaalukat nagu rahvuspark Hiiumaale moodustada, peaks see hõlmama kogu saart. Sellele on varem korduvalt tähelepanu juhitud, kuid rahvuspargi ettevalmistus on seni millegipärast väga Kõpukeskne olnud. Põhjuseks ongi ehk arusaam klassikalise rahvuspargiga kaasneva rezhiimi võimatusest kogu saare ulatuses. Milles need Kõplased küll süüdi on?


Mille poolt ja mille vastu?
Kõlab võib-olla üllatusena, aga kogu selle kriitika juures ei ole ma ise sugugi pargi vastane vaid otse vastupidi – olen hoopis arvamusel, et park on vägagi vajalik, ainult et mitte klassikaline ja mitte ainult Kõppu, vaid hoopis kogu Hiiumaale. Ja on täiesti selge, et tänapäeval ei saa asustuspiirkondades ja eramaadel toimuda see konservatiivsete ja aegunud mudelite järgi, küll aga võiks toimuda vägagi väärilisel ja tulevikku suunatud kujul. Hiiumaale kui tervikule kõigi näitajate poolest sobivaks mudeliks võiks olla Bioregionaalne Rahvuspark, mis oma ökosüsteemse käsitlusega tagab tasakaalustatult nii kaitse kui kasutuse, stimuleerib igati kohalikku säästlikku arengut ning väärtustab looduskaitset. Sellest võidaksid kahtlemata kõik, kes reaalseid ja toimivaid tulevikulahendusi otsivad, iseasi, kuidas selleni jõuda?

21. sajandit peetakse õigustatult inimese ja looduse lepitamise sajandiks. Ruuben Post oli üks väheseid, kes BKA ideoloogina püüdis ennetada globaalse looduskaitse läbikukkumisi Eestis ja valmistus ettenägelikult vältimatuteks reformideks meie looduskaitses. Kuigi paljud ei mõista tänaseni R.Posti ohvrimeelset rolli Eesti looduskaitsekorralduse arengus, väärtustub tema töö aja jooksul üha enam, ning väärib kindlasti lõpuleviimist.

Usun ja loodan, et vähemalt oma enda tulevikuvalikud suudavad Kõplased ise enda jaoks määratleda ja vajadusel ka üksmeelselt väljendada.


Paap Kõlar
Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioon
50 51015
paap@paap.ee

Talv tuleb Detsembris
[07.11.2013 00:00:00]
Lumeseiklused Otepääl
[05.11.2013 00:00:00]
Trummijämm!
[01.11.2013 00:00:00]
Powder Safari
[30.10.2013 00:00:00]
Videotreiler Paradiisirannast
[15.06.2013 00:00:00]
Paap Kõlari Trummiring!
[12.12.2012 00:00:00]
Sääsevaba Paradiis
[30.05.2012 00:00:00]
Otepää Talvefestival 2010
[23.01.2010 00:00:00]
Surf ja Seiklus!
[14.10.2009 00:00:00]
Rekordiline Mõõkkala
[31.08.2009 00:00:00]
Lumi - lumi!
[07.12.2008 00:00:00]
Topless Veepark
[27.07.2008 00:00:00]
Paradiisi Villa avatud
[20.07.2008 00:00:00]
Uus tehnikaime SHO
[19.07.2008 00:00:00]
Eri - Suvitaja
[18.07.2008 00:00:00]
Ilmajaam
[27.06.2008 00:00:00]
Lumeüllatus!
[27.03.2008 00:00:00]
Surmamast Paradiisirannas!
[15.03.2008 00:00:00]
Tähelaev
[08.03.2008 00:00:00]
Lumi, lumi
[22.02.2008 00:00:00]
Vaata nüüd!
[20.02.2008 00:00:00]
Kummaline talv
[19.02.2008 00:00:00]
Veebikaamerad käivitusid!
[23.07.2007 00:00:00]
Suvi tuleb täiega!
[17.05.2007 00:00:00]
Talv on alanud!
[23.01.2007 00:00:00]
Rajad paranevad
[12.01.2007 00:00:00]
Paraglider leitud!
[30.12.2006 00:00:00]
Ettevaatust - VARGAD!
[29.12.2006 00:00:00]
Webcam'id käivitusid
[30.06.2006 00:00:00]
VEEPARK UUENEB
[28.06.2006 00:00:00]
Tööotsijale!
[19.04.2006 00:00:00]
Seikleja stardipakett
[10.04.2006 00:00:00]
Webcamid käima!
[13.02.2006 00:00:00]
Lenda nagu lind
[05.10.2005 00:00:00]
Hakkame ehitama.
[26.09.2005 00:00:00]
Ekstreemsed ilmad online
[08.08.2005 00:00:00]
Uued harrastused
[03.08.2005 00:00:00]
Elioni internetionn avatud.
[28.06.2005 00:00:00]
Kevadsafarid täies hoos!
[23.03.2005 00:00:00]
Notsusafari
[12.02.2005 00:00:00]
Talv on lõpuks alanud
[01.02.2005 00:00:00]
Karu Safaripargis!
[15.01.2005 00:00:00]
Yamaha üllatab positiivselt
[23.12.2004 00:00:00]
Vahepeatus Floridas
[15.12.2004 00:00:00]
Safaripark uuel tasemel
[02.12.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday tsenseeritud!
[25.09.2004 00:00:00]
Hooaegade vahel Costa Ricasse
[03.09.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday
[18.12.2000 00:00:00]
Barokambri lood, osa I
[11.12.2000 00:00:00]
Uus atraktsioon Surf Paradiisis
[08.11.2000 00:00:00]
Hiiu Leht 16.10.2009
[01.12.1999 00:00:00]
Kõpu turismitsoneeringud
[11.11.1999 00:00:00]
Seiklusturism Eestis
[11.11.1999 00:00:00]
Ökosüsteemne käsitlus
[11.11.1999 00:00:00]
Maaleht
[11.11.1999 00:00:00]
Kõrgessaare Valla Teataja
[11.11.1999 00:00:00]
Ekstreem-Uudised
[08.11.1998 00:00:00]
mikare.net